LAPIMAA
Lapimaa paneb imestusest õhkama paljureisinud turisti, imelikul kombel on Lapimaal kõik olemas, mis välja reklaamitud. Meetrised lumehanged talvel, rahumeeli üle tee jalutavad põhjapõdrad, nii puhas õhk, et hingata on valus, taimestikuta tundrud ja piiritu avarus. Eksootilise põhjamaana välja reklaamitud, pole Lapimaa siiski asustamata kõnnumaa, kus elataks äärmuslikes tingimustes ja teise inimesega kohtumiseks tuleb sadu kilomeetreid maha käia. Kindel võib olla selles, et kõikjal on suurepärased autoteed, esmaklassiline viidasüsteem, korralikud majutustingimused ja koguni 3 lennuvälja. Lapimaa algab polaarjoonest, kuigi Lapimaa pealinn Rovaniemi jääb tegelikult mõned kilomeetrid polaarjoonest lõuna poole. Rovaniemis elab 36 000 inimest, kogu Soome Lapimaal kokku elab 197 000 inimest. Laplaste endi arvates Rovaniemi veel Lapimaa pole ja selleks, et tõelist Lapimaad näha saada, tuleb linnast paarsada kilomeetrit põhja poole sõita.
Parim aeg külastamiseks:
Talv, kui soov näha virmalisi ja meetrikõrguseid lumehangesid
Varakevad, sest sääsed pole veel ärganud
Sügis (september, oktoober) -värvikirev loodus
Majutus
Suvel on kõige lihtsam telkida. Et Soomes kehtib igameheõigus (eramaade läbimine, lõkke tegemine ja telkimine 150m hoonest on lubatud), ei tohiks telkimisega probleeme tekkida. Loomulikult on alati viisakas peremehelt luba küsida ja otse teiste õuele mitte telkima minna. Lapimaal on ka mitmeid kämpinguid, kus ööbida saab kas telgis või majakestes.
Ametliku kämpingu eeliseks võrreldes iseotsitud telgikohaga on see, et olemas on korralikud WC-d, pesemistingimused ja söögitegemisvõimalused. Asustatud punktides on mõttekas vaadata noortehostellide järele. Need on enamasti suhteliselt odavad.
Hotelli-tasemel majutust leiab Rovaniemist ja suusakeskustest. Kuna suusakeskused suvel klientide rohkusega just silma ei paista, võib sealt saada majutuse väga soodsa hinnaga.
Metsähallitus (Metsaamet) on Soomes välja arendanud matkajatele tasulised ja tasuta öömajakesed, kus on võimalik süüa teha (gaas olemas) ning 10-15 kohta ööbimiskohta.
Talvel tasub kindlasti järele proovida ööbimine miinuskraadides jää- või lumeiglus. Parima igluküla leiate Saariselkä külje alt Kakslauttanen Iglukülast. Külmumist ei maksa karta, omanikud varustavad kõik julged matkalised soojade magamiskottidega ja hommikul on võimalus kohe sauna minna. Soome ainukene lumehotell ootab külastajaid jaanuari lõpust aprillini Kemi lumelinnas.
Transport
Laevaga Helsingisse, rongiga Helsingist Rovaniemile. Kel auto, on mugav panna see Helsingis Rovaniemi rongile (eraldi autovagunid), siis saab öösel puhata ja järgmisel hommikul Rovaniemist enda autoga Lapimaad avastama sõita. Rovaniemist lähevad bussid üle terve Lapimaa ja Norrasse Tromsø, Vadsø, Alta ja Nordkappi välja. Karesuvantos on võimalik ka Rootsi (Gällivaara, Boden, Kiruna) minevale bussile ümber istuda. Busside ajagraafikud Eskelisen Lapin Linjat ja Matkahuolto.
Aja kokkuhoiu mõttes on kasulik Rovaniemisse lennata, Lappi lendavad Finnair ja Blue 1.
Hea teada!
Suvel sääsed, talvel külm ja pimedus nõuavad ka vastavat ettevalmistust, kui soovitakse puutumata looduses rännata. Matkates tuleb hoolikalt uurida kaarti, et mitte põrkuda vastu põtrade tarandikke piiravaid võrke, kust läbipääsu otsimiseks tuleb kilomeetreid maha vantsida. Suvel on kindlasti vajalikud sääsetõrjevahendid. Kui tahetakse minna matkama asustamata kõnnumaale, tuleb arvestada, et kaasa tuleb vedada ka kogu vajaminev toidupoolis.
Mida vaadata-teha?
Lapimaa kõige erakordsem asi on loodus. Sellepärast tasub lihtsalt ringi sõita, olla ja nautida. Muuseumid ja ööelu jäägu suurlinnadesse.
* Virmaliste mäng (Aurora Borealis) talvel ja varakevadel
* Lapimaa purpur-kuldne sügis
* Suvine 24h kestev polaarpäev, kus päike särab taevas ka keset südaööd meie mõistes ja magama minna kohe kuidagi ei raatsi
*Tundrud e. mäed (1000-2000 meetrit), Soome kõrgeim tipp Halti
* Põhjapõdrad. Neid elab Lapimaal kokku 200 000 ehk märgatavalt rohkem kui inimesi ja võite kindlad olla, et mõni neist kindlasti just teie eest üle tee jalutab.
|
|
|