TURU SAARESTIK JA SAARESTIKUTEE
Kui Eestimaa saared on läbi käidud ja on tekkinud mõte külastada ka kaugemal asuvaid saari, siis võib rännakuid jätkata Helsingist vaid 166 km kaugusele, maailma ühte suurimasse saarestikku -Turu saarestikku. Turu saarestikus on kokku 20 000 saart ja laidu, mis on omavahel ühendatud sildade ja praamiühendustega.
Loodus saarestikus on ainulaadne, kogu retke vältel võib kohata lainete poolt siledaks uhutud kaljupindasid, seal samas ka kohe tõelisi püstloodis kaljurahne, haljaid lehtpuusalusid ja ka tuule poolt räsitud männimetsa. Saarestik on suurepärane pesitsuspaik rändlindudele, seega on Turu saarestik ornitoloogide meeliskoht, kuhu igal kevadel linde uurima tullakse.
Sõites mandrilt saarestiku suunas, ei saa esialgu arugi, kas oled veel mandril või juba saari mööda kihutamas – sõit käib küll aeg-ajalt üle sildade, kuid ümberringi on siiski metsakohin, st et saared on piisavalt suured ja vett näeb harva. See kõik aga muutub, kui jätkata sõitu saarelt saarele.
Saarestikus matkamiseks võib kasutada mitut erinevat võimalust: võib sõita oma purjekaga, bussiga, autoga või jalgrattaga. Viimane neist oleks veel kõige parem transpordivahend, sest jalgrattaga mahub kindlasti iga praami peale ja väikesaarte kitsad teed on kergemini läbitavad, rattaga saab minna ka sellisesse kohta, kuhu autoga ei saa sõita. Ja mis veel kõige tähtsam - rattaga sõites kuuleb looduse hääli, tunned tuuleõhku ja värske õhk ei tohiks küll kellegile paha teha.
Turu saarestik jaguneb 12 suuremaks saareks. Mandrile lähemal olevatel saartel on loodus pehmem ja elanikkond tegeleb rohkem põllukultuuride kasvatamisega, mida rohkem aga mere pool, muutub pilt hoopis teiseks. Seal on loodus karmim, maapind kivisem ja ümbruskond vesisem. Metsa enam ees ei ole ja vett näed peaaegu kogu aeg.
Turu saarestiku põliselanikud on suuremalt osalt rootsikeelsed, täpsemini soome-rootsikeelsed. Soomerootsi erineb rootslaste rootsi keelest eelkõige häälduse poolest. Kuna turism on tänapäeval üks suuremaid tuluallikaid, oskab enamik siiski ka soome keelt. Suurem osa kohanimesid on aga siiski vaid rootsikeelsed.
Saarestikus kergemini orienteerumiseks avati 1996. aastal SAARESTIKU RINGTEE, mis ühtekokku on 250 km pikk, mida ühendavad 12 silda ja kümmekond praami- ja laevaühendust. Ühendus on väga hea, suuremad praamid sõidavad iga 15 minuti tagant (välja arvatud praamid Houtskäri ja Iniö vahel ning Iniö ja Kustavi vahel) ja väiksemad siis, kui ületahtjad nähtavale ilmuvad. Üks võimalus rattateed lühendada on sõita Turust bussiga saarestiku südamesse (kaugeim lõpp-punkt on Houtskäri).
Saarestiku ringtee vahemaad
| Turu-Parainen | 23 km |
| Paraianen-Nauvo | 33 km |
| Nauvo-Korppo | 27 km |
| Korppoo-Houtskär | 25 km |
| Houtskär-Iniö | 25 km |
| Iniö-Kustavi | 13 km |
| Kustavi-Taivassalo | 17 km |
| Taivassalo-Askainen | 29 km |
| Askainen Turu | 29 km |
SAARESTIKU TÄHTSAIMAD VAATAMISVÄÄRSUSED
SOOME SUURIM LUBJAKIVIKAEVANDUS (Parainen)
Tegevust alustas kaevandus juba aastal 1300 ja kaevandustegevus jätkub ka veel tänapäeval. Parima ülevaate kaevandusest saad Koulukatu ja Paraineni tööstusmuuseumi vaateplatvormilt.
CIGAR FACTORY J. SUNDQVIST (Parainen)
Soome ainuke sigaritehas alustas oma tegevust Parainenil 1998. aastal. Tehases on võimalik tutvuda sigari valmimistamisega tubakalehest kuni valmis sigarini välja.
Aadress: Kotkatie 2, PARAINEN
Tel: +358-2-4582455
Avatud: tellimisel
RIONA RENVALLI ROSAARIUM (Parainen)
Viola Renvalli park on ehitatud 1997 Pargas Rotaryklubi ja Paraineni linna ühistööna. Algatuse pargi rajamiseks tegi Pargas Rotaryklubi ja park valmis roosisõbra Udo Drude käe all. Pargis kasvab 19 eri liiki roose kokku üle 700. Park on avatud külastajatele.
Aadress: Rantatie 28, PARAINEN
Avatud: aastaringselt
Hinnad: Tasuta
TAMMILUOTO VEINITALU (Parainen)
Tammiluoto veinitalu asub Parainenil Lemlahti saarel (Paraineni keskusest 18 km). Soome esimesed õunapuud istutati juba aastal 1539 Tammiluoto lähinaabruses asetseva Kuitia mõisa maadele. Võimlus maitsta ja ka kaasa osta erinevaid veine.
Aadress: Lemlahti, PARAINEN
Avatud: Juunist-augustini 11-18, teistel aegadel L-P 11-18, või ettetellimisel
UTÖ MAJAKAS (Ytö)
Soome esimene tuletorn ehitati 1753. aastal Utö saarele
Ümmargune majakatorn sai kannatada Soome sõja ajal 1808-1809. Nüüdne majakas ehitati samale kohale1814 Gustav Brodi juhendamisel. Majaka kolmandal korrusel paikneb kirik, mille sisustus pärineb aastast 1841. Saarele pääseb laevadega Aspö ja Kökar Nauvo Pärnäises sdamast. Sõiduaeg 4h .
SOPHIA WILHELMINA KIRIK (Iniö)
Kirik on ehitatud aastatel 1797-1800 ehitusmeistri Mickel Piimäneni juhendamisel. Kirik on saanud oma nime printsess Sophia Wilhelmina järgi. 1880 aasta suures tulekahjus põles kirik pea täielikult maha.
Kiriku altarimaal esitleb Neitsi Maarjat ja vastsündinud Jeesuse lapsukest. Kirikul on kaks tornikella, mida vana-aja kohaselt lüüakse käsitsi.
ISOKARI MAJAKAS (Kustavi)
Kustavi maakonna loodeosas Selkämere ääres paiknev Isokari majakas on üks Soome tähtsamaid majakaid. Majaks
asub 50 m üleval pool merepinda ja tema valgusvihk ulatub 35 km kaugusele. Majakas valmis Vene tsaari Nikolai I võimu ajal 1833. Majakas töötab siiani. Sissepääs vaid giidiga.
KUSTAVI PUUST RISTIKIRIK (Kivimaa)
Kiriku ehitas 1873. aastal Johan Höckert. Merelähedust on tunda kirikuski, kaunid kirikule ohvriannina kingitud laevamudelid annavad tunnistust meremeeste tänulikusest oma kodusaarele. Laevamudelid Concordia, Religio ja Constantia pärinevad aastast 1800.
PUNANE GRANIITKIVITAHVEL (Taivassalo)
Punane graniit on Taivassalo sümboliks. Graniitkivitahvel asub Turu-Taivassalo ja Tulotie ristumiskohas.
KAITAISTE SILD (Taivassalo)
Sild on üks Soome pikimaid, pikkus 500 m. Sild valmis aastal 1982, varem sõitsid seal kaks praami Sild ühendab kahte saart Kaitaiste ja Lehtiste saart. Sillalt avaneb suurepärane vaade Taivassalo looduslikule eripärale.
TAIVASSALO PÜHA RISTI KIRIK (Taivassalo)
Pühale Ritile pühendatud, 1300 aastal ehitatud, kirik on arhitektuuriliselt unikaalne. Kiriku käärkamber pärineb aastast 1200. Kirik on seest kaunistatud paljude maalidega. Some rahvusaarete hulka kuulub ka kiriku krutsifiks, mis pärineb aastast 1300. Suvel avatud iga päev 9-16, tasuta.
LOUHISAARI MÕIS (Askainen)
Askainen tuntakse kõige paemini Louhisaari lossi poolest, kus sündis Soome marssal C.G.Mannerheim. Louhisaari loss sai valmis 1655 aastal, se esidab Soomes haruldast mõisaarhitektuuri. Lossi ehitas Herman Klaunpoika Fleming. Louhisaaris on ka suur inglise stiilis park.
Aadress: Louhisaarentie 244, Askainen
Avatud: 15.5-31.8.2008 iga päev 11-17
Hind: 5 EUR, alla 18.a tasuta
BENGTSKÄRI MAJAKAS (Bengtskär)
Bengtskäri majakas – on Soome kõige lõunapoolseim turismiobjekt, majakas valmis aastal 1906 ja on ühtlasi ka Põhjamaade kõrgeim majakas (52 m üle merepinna). Majakas on võimalik ka ööbida.
Laevad Rosalast ja Käsnäsest.
Avatud: 1.6.-31.8.2008, iga päev kl 10-19
Pilet: 7/3 EUR lapsed 4-14.a, sisaldab giiditeenust
VIIKINGITE KESKUS (Rosala)
Viikingite keskus Rosalas - saarele pääseb autopraamiga Kasnäsest. Küla tähtsaim maja on viikingite pealiku maja Rodeborg, kus nüüdisajal võib tutvuda küla ajalooga, lisaks on küla laevasild, ohvrialtar, kivikalmud ning erinevaid ruunikirjad. Laev Käsnäsest M/S Aura
Avatud: 1.6-31.8.2008 iga päev 10-18
Pilet: 7 EUR, 4-14.a. lapsed 3 EUR
SAGALUNDI VABAÕHUMUUSEUM (Kemiö)
Sagalundi vabaõhumuuseum asub Kemiö saarel Vreta külas. Muuseumis on kokku 26 ehitist, külakiik ja suurepärane rosaarium.
Aadress: Museotie 7 Kemiö saar, Vreta küla
Avatud: iga päev 11-18, juunist augustini 11-17
Pilet 2008: 4 EUR, lapsed 7-16 a.1 EUR. Igal täistunnil tutvustab Sagalundi ajalugu giid.
|